Nõidade öö

pimeduse vaikusest tõuseb Noor Kuu ta ees põlvili hõiskan lahti juuksed tõstan käed ja avan suu mu sisemuse hõbelind viib taevani me nuuksed. Et jõuaks naerda, palun ma kallis Kuu, meid vabasta leegitsedes värvitult on avanemas värav. ma tõusen jalgeile kui imeväel on taas sillerdamas vikerkaar