Prelüüd talvele

Kui vaikselt langeda võib õlgadelt üks sall nii mahedalt me ümber soove ridamisi veel neid küsimärke, lauseid lausa hanges jalge all kas näed, me ümber kõrgumas on reeglitest palee Ma küsin endalt salamisi ikka kas kuristikku langeme mu ihad mind siit ära veavad et teise tormata, näib viivat tee See hetk, mil rõõmust täitus tuba su huuled vastu klaasi tookord, huulejälg ning sisemuses süda karjus, palun luba mul selle jälje järele on mujal suurem nälg

Ma küsin endalt salamisi ikka kas taevastesse tõuseme mu ihad mind siit ära veavad et iseendas ärgata, on kindel see