Sissejuhatus

Selles taevases kabelis kasvas üks lill Üsna habras õis keset seda ruumi Ümberringi olid kasvanud oksad, selline rägastik Okkaline Vahel paistis kuu läbi kõrgete aknaavauste Ja see lill helendas avades oma kroonlehed just sellel öösel Kui hästi vaikselt sinna ruumi astuda, siis värhatasid tema heleroosad õielehed Otsekui paludes – vaata mind Päeval on see tavaline ruum Neli seina ja lagi Ja põrand täis prahti Ning see lill on justkui unenägu Ainult mälestustes õitseb see veel Kuid tema soov olla nähtud jäi igaveseks heljuma nende seinte vahele Vaikne palve Küünlaleekide kumas võib teda näha Kui oskad vaadata