Kevadine õppetund
- Stella Shakti
- Nov 22, 2010
- 1 min read
mäletan mis maitse oli kevadtuulel
ning kuis lõhnas esimene õis
mis puhkes välul
sai esimese janu täis kui vihma tõid
ja värsked hommikused kiired
taevakaared ühte vikerkaares lõid
mäletan mis maitse oli esimesel valul
pesta kevadjäise ojaveega põski
ei osanud siis muud kui nukrus õlul
ikka üle aia kaeda oodates veel miskit
et lootus hoidis siiski elu jalul
pole valu muutunud ent miski on ehk siiski
et olen tantsinud su hoovis ehk ka sinu toas
olen nutnud sinu süles, naernud lõpmata
nüüd aeg on andestada, et ses mängus ma
ei ole märganud et ise nii mänguhoogsena
see valu jälitanud on – aeg vabaneda ja
tänada sind kogu hoole eest, mu armas Ema Maa
Recent Posts
See AllHirmuvõrku kudund ammu ämblik minu saatuses võrgutanud võtnud rammu kõike kokku lubades * Hirmud õudus headus raha kõigele on hinnang tal...
Igal ööl Kui Kuu on andnud tiivad Lendad sa Mu akna lähedalt Igal ööl Su hingehääled viivad Ja ma tean Et pole paremat Ja ma tean ...
Ma olen laulude puu Mu juured on kaugel mullas Hingetaeva päiksekullas Mu tüvi sirgub nii kõrge Tähtede juurest saan ürgse Väe, mida tuua...
Comments