Vihased

Vihased vihastavad neid välja

Kel kese on nõrk ja meel on tume

Näljased näljutavad neid, kes ei märka

Et kõigile jätkub, kõigile - kuuled?!

Süütavad süüdistajad

Süütutes tule, süüdistavad ja sahkerdavad

Häbi tundjad, need häbitult kõrgid

Enda päästmiseks häbistavad

Nutumõrkudes mõtetes tegelt on nauding

Issand kui hea on ohvrina olla

Salaja peidus looja neis kõigis

Maskiballidest võitjana tulla

Otsime samu, et leida end üles

Leida vabandus endale

Kes on aga see?

Kes otsib?

Ikka veel?

Kes arvab, et leidis?

Kes tundis end ära?

Kes nägi peeglist?

Keeras selja siis ära?

Kes tundis kaasa?

Kes kaasa elas?

Kes teadis peast,

Mis tunne tas säras?

Kes teadis südamest?

Kes alla andis?

Kes andis endale

Armu?

Kel jätkus seda väekat tarmu?

See tundis.

Ta tundis.

Ja teadis.

Ja seadis

Vaikusse sammud

Kuni enam ei kostunud sammugi

Sest olime kohal

Siinsamas, planeet Maal

Sel lihtsalt õhtusel tunnil

Täiuslikumaist täiusim’ aal